Aasta alguses käisime välja riigivastaste süütegude seaduspaketi, mille eesmärk oli kaitsta tõhusamalt meie rahvuslikku julgeolekut, Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust.
See pronksiööst ja Herman Simmi riigireetmisest ajendatud algatus seaduste täiendamiseks on nüüd läbi vaieldud, leidnud riigikogu heakskiidu ja kuulutatud välja presidendi poolt.
Okupatsiooni toetajad türmi
Seaduse eesmärk on selge – panna peale senisest kindlam lukk Eesti Vabariigi vastaste provokatsioonide vältimiseks ja täita seaduslüngad, millest meie riigi vaenlased võiksid sisse pugeda.
Esiteks täiendasime karistusseadustikku mitmete tegudega, mille eest tuleks näha ette kriminaalvastutus. Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest seni vastutusele võtta ei saanud. Nüüd aga järgneb sellele, kui keegi loob või peab suhet välisriigi esindajaga riigireetmise eesmärgil, kuni kuueaastane vangistus. Sarnane säte sisaldub ka Saksamaa karistusseadustikus. Soome eeskujul muutub karistatavaks Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine. Kuni eluks ajaks võib panna istuma kodaniku, kes Eesti-vastase sõja või okupeerimise ajal liitub vaenlase relvajõududega, täidab sõjategevust või okupeerimist toetavaid sõjalisi või juhtivaid tsiviilülesandeid. Ka pidasime vajalikuks sätestada kuriteona politseiametniku või tegevteenistuja süstemaatilise mõjutamise teenistuskohustuste täitmata jätmisele ja kui selle eesmärk oli kahjustada Eesti riiki.
Nendel sätetel on eelkõige ennetav mõju selleks, et hoida ära võimalikke õigusrikkumisi tulevikus. Ja teisalt muutub vahedamaks riigi võimekus reageerida riigivastastele rünnetele.
Teiseks muutsime mitmete riigivastaste süütegude karistusmäärasid. Karistusseadustiku riigivastaste süütegude peatükki on siiani rakendatud kahel korral – pronksiöö korraldajate ja nendes massilistes korratustes osalejate ning Herman Simmi suhtes. Riigikogu leidis, et sanktsioonid näiteks riigireetmise ja ka riigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse eest on olnud ebapiisavad. Uue seadusega tõstetakse nende süütegude karistusi kuni eluaegse vangistuseni. Samuti muudetakse rangemaks karistused massiliste korratuste organiseerimise ja välismaalase vägivallata tegevuse eest Eesti Vabariigi vastu.
Vastutulek presidendile
Kolmandaks sätestasime keelu võtta riigiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest ja anda või pikendada tähtajalist elamisluba neile, kes on karistatud riigivastase tahtliku kuriteo eest. Ka tuleb edaspidi tunnistada kehtetuks eelmainitud teo toimepanija pikaajaline elamisluba. Nimetatud seaduse üle oli riigikogul vaidlus ka presidendiga, kes pidas mõnda seadusesätet mittesobivaks ja jättis seaduse esialgu välja kuulutamata. Vaidlusalused paragrahvid, mis puudutasid massiliste korratuste organiseerimist ja riigivastast võltsimist sõnastasime ümber nii, mis peaks rahuldama ka kriitikuid.
Lühidalt – massiliste korratuste organiseerimise sätte ehk karistusseadustiku § 238 jätsime sisuliselt samaks praegu kehtivaga. Seda põhjusel, et erinevalt paljudest praktikutest, ekspertidest ja riigikogu enamusest ei nõustunud president sellega, et muuta karistatavaks ka selliste massiliste korratuste organiseerimine, millega kaasneb purustamiste ja rüüstamiste oht. Samuti panime seadusesse selgelt kirja, et kriminaliseeritud on ka massiliste korratuste ettevalmistamine ja üleskutse nendes osalemisele.
Teine vaidlusalune paragrahv ehk riigivastane võltsimine sai sõnastatud kitsamalt ja täpsemalt. Peame oluliseks, et oleksime kaitstud selliste provokatsioonide eest, millega teeseldakse riigiorganite tegevust eesmärgiga kahjustada meie riiki. See tähendab, et edaspidi kaasneb kuni kuueaastane vangistus ametliku dokumendi võltsimise ja levitamise eest eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariiki või kui sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi iseseisvusele või territoriaalsele terviklikkusele. Siin eeldatakse ametliku dokumendi võltsingu olemasolu ja asjaolu, et isik levitab seda või selles olevaid andmeid teadlikult. Näiteks kui mõni provokaator hakkab Narvas levitama valet valitsuse otsusest, mille alusel keeratakse kõikidel mitte-eestlastel elekter ja küte kinni, siis ei pääse sellised isikud karistuseta.
Kui kogu eesti rahvas ei suuda enam oma võlgasid pankadele maksta,siis kõik eestlased paluvad ennast srü-sse,et vabaneda valitsuset ja võlgadest.
Kirjutas: vaba eesti on 05.11.2009
at 15:44