Koduomanike ühiskond on see, millesse mina usun. Tavaline inimene, näiteks noor pere saab turumajandusega ühiskonnas koduomanikuks kahel teel – kas ostab oma elamispinna välja (seda suudavad vaid vähesed) või võtab selleks pikaajalist laenu. Äris, õnnemängus või pärimise teel rikkaks saanuid on väga väike hulk.
Kodulaenude intresside maksuvabastus loodi aastaid tagasi selleks, et muuta tavalistel inimestele oma kodu soetamine soodsamaks. Selle sihtgrupiks on just pikaajalised kodulaenu võtjad. Maksuvabastuse ärakaotamine tähendab, et majandussurutise ajal hakkame ootamatult karistama neid, kes tahavad olla koduomanikud. See viiks järjekordse vähikäiguni, mis elamumajanduse elavdamise asemel looks hoopis uusi takistusi. Praegu tuleb käituda just vastupidiselt – jätkata koduomanike toetamist ja proovida aidata ka neid, kes pikaajalise kodulaenuga on sattunud ajutisse raskusse.
Rahandusministri tänane hõige intresside maksuvabastuse kaotamisest on koduomanike ja omanikeühiskonna vaenulik. See on nii vale asi kui ka tehtud valel ajal.
Kui kellelgi on kange tahtmine otsida nn kinnisvarabuumi süüdlast, siis tuleb eelkõige vaadata otsa mitmetele pankadele. Kasuminumbrite jahtimiseks ja konkurentide ületrumpamiseks hakati ühel hetkel suruma kodu- ja tarbimislaene ka nendele, kelle majanduslikus võimekuses võis kahelda isegi siis, kui majanduses kõik veel ilus ja roosa oli. Ja mitmed neist pankadest ja ka pangahärradest olid saransed nn kinnisvarabuumid ja -kriisid elanud üle Rootsis ning Soomes, kuid nendest ei suudetud või ei tahetud õppida midagi.
Teeme ükskord asja selgeks – nn kinnisvarabuum ei ole halb ega hea asi, vaid Eesti-suguses ühiskonnas paratamatu. Kümned tuhanded inimesed tahavad pääseda välja amortiseerunud või piiratud võimalustega elamispindadest, mille märksõnadeks on stalinovkad, hruštšovkad või ka brežnenovkad. Panna neile pahaks või karistada neid selle eest on omane punasele mõtteviisile, millele ei mahu pähe arusaam omandi- ja kodutundest.
Kodulaenuvõtjad tuleb jätta rahule ja mõelda aktiivselt sellele, kuidas koduomanikuks saamist soodustada, mitte seda takistada.
Igati nõus Ken-Martiga.Kuhu küll nüüd on jäänud senini Reformi poolt väga tihti kasutatud “õigustatud ootus”?Kui seda õigustatud ootust kuskil on, siis kindlasti laenuvõtjate maksusoodustuse puhul.Kindlasti paljudes peredes arvutati enne laenuvõtmist küll ühte ja teistpidi omi võimalusi ja arvestati sellega, et osa saadakse tagasi ja laen on sellevõrra väiksem ja tehti otsus laenu siiski võtta.Seda, et euribor kõigub, teavad kõik laenuvõtjad, aga seda et riigi põhimõtted ja lubadused muutuvad, seda enamus küll ei ole arvestanud.Kas tõesti peaks?
Kirjutas: Kaie Josing on 12.11.2009
at 00:11