Monopolide ohjeldamise seaduse esmamõjudeks on veehinna tõusu ärahoidmine Tallinnas ja gaasihinna langus 1. jaanuarist.
1. novembril 2010. a. jõustunud monopolide ohjeldamise seaduse esimesed mõjud on nähtavad. Vee- ja küttemonopolide (kelle huvide eest seisis tulistes vaidlustes nn monopolide-advokaat Kallas) kiuste sündinud seadus annab tugeva aluse tarbijate kaitseks.
Seaduse esimese mõjuna hoiti ära järjekordne tallinlaste veehinna tõus. Tallinna Vesi esitas aasta lõpul taotluse veehinna tõusuks järk-järgult kokku kuni 15% võrra, konkurentsiamet seda aga ei kinnitanud ja veehind jäi muutumatuks. Monopolide ohjeldamise seadus andis veehinna kooskõlastamise Tallinnas linnavalitsuse asemel konkurentsiametile. Ilma selle muudatuseta oleks tallinlased juba täna tasunud kõrgemaid veearveid, nii nagu on juhtunud varasematel aastatel. Ka õiguskantsler järeldas oma 2010. aasta analüüsis, et Tallinna Linnavalitsus pole veeteenuste hindade kehtestamisel käitunud regulaatorile nõuetekohaselt. Iseloomulik on see, et Tallinnas võimul olev Keskerakond ei toetanud monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
Teise mõjuna on monopolide ohjeldamise tõttu pidanud tarbijale soodsa otsuse tegema Eesti Gaas – 1. jaanuarist 2011 on kodutarbijale gaasi hind langenud 11%. Kuna Eesti gaasituru maht on ligi 3 miljardi krooni, siis tähendab see tarbijatele üle 300 miljoni kroonist võitu. Sellel otsusel on mõju ka kaugkütte hindadele, eriti gaasiküttepiirkondades.
Millised on seaduse järgmised mõjud?
Ekspertide sõnutsi on Tallinnas võimalik monopolide ohjeldamise mõjul alandada järgmise paari aasta jooksul vee hinda kuni 25%. Nii konkurentsiameti kui õiguskantsleri hinnangul on veehind Tallinnas ebaõiglaselt kõrge ja seega seadusevastane, mistõttu tuleb seda alandada. Konkurentsiametile on antud monopolide ohjeldamise seadusega selleks võimalused. See tähendab täieliku kontrolli kehtestamist Tallinna Vee hinnakujunduse üle. Konkurentsiamet on vaidluse vee hinna üle Tallinna Veega tänaseks juba algatanud. Seadusest tulenevalt võib konkurentsiamet kehtestada ka ajutise veeteenuse hinna, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust seadusevastase hinnaga ning on jätnud täitmata konkurentsiameti ettekirjutuse.
Teistes omavalitsustes võib eeldada hindade väiksemat langust või säilimist üldiselt tänasel tasemel, sest mitmetes linnades-valdades ei ole hinnad täna kulupõhised.
Soojuse hind võib ekspertide sõnul Tallinnas langeda lähemate aastatega kuni 15%-i. Soojamajanduses eelise andmine kodumaistele kütustele Vene gaasi ees teeb tee lahti mitmetele uutele tootjale, kes tõstavad konkurentsi soojamajanduses. Roheline tuli on antud ka mastaapsele Iru prügipõletusjaama rajamisele. Konkurents tähendab aga tarbija jaoks madalamat hinda.
Mitmetes teistes omavalitsustes (näiteks Rakvere, Jõgeva, Rapla, Põlva jt), kus siiani köetakse katlamaju mittetõhusalt gaasiga, peaks see tooma kaasa selliste lepingute ülesütlemise. Konkurentsiametil on nüüdsest õigus nõuda avaliku konkursi korraldamist soojatootmiseks, mis toob kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitab alandada soojuse hinda. Hinnanguliselt on võimalik saavutada hinna langus kuni viiendiku võrra.
